Сборник рефератов на различные темы, сочинения, курсовые, рефераты на заказ, шпаргалки, финансовый менеджмент литература история философия налоговое право банковский сектор, рынки акций икредитов telefone.jpg
давай зачетку

Жизнь и творчество Harri Jotilde;gisalu

еще из рефератов:

Оборотные средства в целом увеличились на 104,16 % к началу года, или в абсолютной величине на 485 тыс. руб. При этом в структуре оборотных средств в наибольшей степени выросли сырье, материалы и другие ценности. Формирование новых практических предложений и умозаключений осуществляется на основе результатов абстрактных обобщений путем восхождения от абстрактного к конкретному, привязки теоретических результатов к конкретной ситуации, разработки и

Литература : зарубежная

Жизнь и творчество Harri Jotilde;gisalu

Tallinna Mustamдe Reaalgьmnaasium



REFERAAT



|Хpetaja:                                       |Koostamine:                 |
|                                               |Anton Vede?in               |
|                                               |10 “A” klass                |



Tallinn


2000
BIOGRAAFIA

Ta on pдrit Lддnemaalt, Paadremaa Rььsmaalt, kus sьndis 1922. aasta
augustikuu 24. pдeval.

Rььsmaa oli vana talu, mida tema isa poolt vanaema vanemad (Mьllerid)
asusid pidama ja pдriseks ostma juba eelmise sajandi lхpul. Esimesed
mдlestused ongi tal sьnnikodust: vana хlgkatu elumaja ja samasugune ait
ning karjalaut, kambri otsas suur aed хuna-, ploomi- ja kreegipuudega,
koplivдravas pхline kask linnupesadega. Koppel ja karjaaed olid hobuste,
lehmade ja lammaste pдralt, toa taga rohetas mudane tiik, mis kevaditi
kubises konnadest, suvel pьherdasid seal sead. Tagaхuest voolas lдbi kiire
oja, tegi poliste sangleppade all lookeid. Suurvee ajal uputas, suvel aga
oli vett nii vдhe, et kalad - lutsud ja haugid - jдid kuivale. Karjamaa oli
kхrge poliste mдndide alune, kust korjati korvi- ja tьnnitдite viisi marju
ning seeni. Heinal kдidi soos, sumbati poolest sддrest saadik vees.
Talveхhtutel nokitsesid mehed pьsside kallal, rohitsesid neid ja valasid
kuule ning haavleid, et jдnese- vхi rebasejahile minna. Ahjupragudes
laulsid kilgid.

Esimesest suurest sojast oli tema isa Vladimir koju tulnud
invaliidina. Ta abiellus naabervallast pдrit taluteenija Miina Adleriga.
See abielu ei kestnud kaua. Pдrast tema venna Antoni sьndi 1925. aasta
algul Harri ema haigestus ja suri Tallinna haiglas. Jдi ta vennaga vanaema
Vana-Miina hoole alla. Sellega Rььsmaa хnnetused ei lхppenud: vanaisa
Kaarli kьlmetas lubjaahju ehitusel ja kopsuhaigus viis ta enneaegselt
hauda, jдrgnes vanaema pikaajaline haigus. Tццkдtest tuli puudus, vхlad
дhvardasid talu. Kхik kokku viis selleni, et Rььsmaa anti Harri isa хe,
s.o. tema tдdi Anastasia ja tдdimehe Jaak Saali pere pidada ning Harri pere
asusid Tallinna. 1915. aastani olid tema vanavanemad linnas elanudki, siis
aga Rььsmaale kutsutud, sest talu oli peremehe, vanaema venna surma jдrel
tьhjaks jддnud.

1929. aasta oli linna ьmberasumiseks ebasoodus - kriisi ja tццpuuduse
aeg. Siitpeale lхppes tema muretu vдikelapsepoli: mдletas, et ta ei
kohanenud kitsa linnakorteriga, tundsis puudust Rььsmaa хuest, jхest ja
loomadest. Muule lisaks oli ta esimese linna-aasta jдrjest haige. Tekkis
mingi umbusk linna suhtes, millest ta polegi pдriselt vabanenud.

1930. aasta sьgisel viis vanaema tema Tallinna Veerenni tдnava (V)
algkooli esimesse klassi. Tдhed olid tal juba maal gooti tдhestikuga
aabitsast selgeks хpitud, kuid koolis tuli need uue хpiku jдrgi ьmber
хppida. Kevadeks sai ta siiski lugemise kдtte.

1931. aasta suvel abiellus Harri isa teist korda. Kasuema Anette Habo toi
perekonda kaks tьtart oma esimesest abielust. Kuigi isa oli kхike kхige
paremini mхelnud, lдks suure pere ьlalpidamine juhusliku tццga raskeks.
Harri koos vennaga jдi vanaema kasvatada. Vanema tццtas maja- ja
kooliteenijana, vahepeal elas kхdus Rььsmaal. Sai ta koolis kдia Tallinnas,
Paadremaal, Taeblas ja Keilas. Хppimine oli aastatega jдrjest edukamalt ja
tunnistused paremaks lдinud. Koolis olid siis moes testid. Хpilasele anti
trьkitud kьsimustelelt, milles tuli tдita lьngad vхi teha arvutused. Hinde
mддras punktide arv. Nad хppisid kхik pььdlikult ja хhinaga, testide
kirjutamisel iga punkti pдrast pingutades ja omavahel vхisteldes. 1936. a.
kevadel Harri lхpetas Paadremaa Algkooli.

Tuli juttu sellest, mis temast pidi edasi saama - kas jддb maale
sulaseks vхi lдheb linna mхnd ametit хppima. Tal oli kindel soov edasi
kooli pддseda. Ta tahtis хpetajaks hakata. Kirjutas sellest algkooli
lхpukirjandiski andiski. Seminari peeti siiski liiga kalliks ja Keilas
elanud vanatдdi soovitusel sooritas sisseastumiseksamid Tallinna Poeglaste
Kaubandus-Дrindus-Keskkooli Sakala tдnavas. Seal oli koos kolm kooli:
kaubanduskool, kommertsgьmnaasium ja progьmnaasium; direktor ning хpetajad
olid ьhised.

Esialgu ei lдinud tal keskkoolis kuigi hдsti. Kхige suuremat vaeva
nдgis vххrkeelega, mida maa-algkoolides ьksvahe ьldse ei хpetatud,
linnakoolides aga kьll. Oli ta saksa keeles kaasхpilastest maha jддnud ja
vaatamata armutule tuupimisele ikka teistest nхrgem. Alles teisest klassist
alates jхudis pikkamццda jдrele, kui saksa keelt hakkas andma хpetaja L.
Kivimдgi, tдpne ja nхudlik nii enese kui ka хpilaste suhtes. Ьldiselt talle
koolis meeldis. Хpetati elavalt ja huvitavalt. Tundides vesteldi
poliitikast ja reisimuljeist  teistesse maadesse, Fa?ismi olemusest
Itaalias ja Saksamaal andis jahmatamapaneva kirjelduse ajalooхpetaja ja
hilisem direktor U. Kessler. Oldi nхudlikud, tundides valitses hea
distsipliin, klassikursuse kordamise vхimalust ei antud. Rхhku pandi
iseseisva tцц harjumuste kujunemisele, said nad palju praktilisi oskusi,
nagu kirjavahetus, dokumentide vormistamine, masinakiri, tugeva aluse saksa
keeles; toimetasime ja trьkkisime oma ajakirja "Poiste Hддl". Kooli mainet
хpilaste silmis tхstis tublisti seegi, et paljud nende хpetajad olid ise
kдsutatavate хpikute autorid: eesti keel - K. Mihkla, keemia - direktor
O.J. Kiisel, raamatupidamine - J. Tammo, matemaatika - R. Meresmaa, saksa
keel -H. Pezold, fььsika - R. Kuna, vene keel - Aleksejev, joonistamine E.
Kana.

Kaubanduskooli aastad olid sisukad ja lдksid kiiresti. Suved veetis
Paadremaal sьnnikodus. Rььsmaa lдks ьlesmдge: raadati vхsa- ja
lepikualusest uut poldu, vanad puhastati kividest, muretseti masinaid,
talus peeti head piimakarja. Mхistagi polnud see tulnud iseenesest, vaid
suure tццga. Tццd nхuti lasteltki, rддkimata suurest linnakooli poisist.
Ometi polnud see vastumeelt ega raske. Ootas ta alati aega, millal linnast
maale pддses. Rььsmaal sai ta selgeks mitmesugused maatццd. Talumehe
hoolsus pхlluharimisel, maa ja metsa hoidmine, range kokkuhoid ja leiva
kallikspidamine on sellest ajast meeles.

Kaubanduskoolis, eriti viimases klassis, hakkas Harri mхtlema
edasiхppimisest gьmnaasiumis, et hiljem oleks tee lahti ьlikooli. Klassis
oli teisigi, kellel sama mхte. Vхtsid nad eratunde matemaatikas - kroon
tund -, sest kaubanduskooli ja progьmnaasiumi programmid erinesid.
Vдljavaateid veel kolmeks aastaks kooli jддda pidas ta siiski vдga
nigelaiks. Kevadel tuli tal gьmnaasiumi mхte katki jдtta - ei nдinud
vхimalust kulude katmiseks.

Kaubanduskooli lхpetamise jдrel oleks saanud tццd pangas, kuid Harri
see ei meelitanud - jдllegi vaevas kahjutunne, et ta polnud хppinud
seminaris. Otsustas ta asja omamoodi: дra kдia ajateenistuses. Juunikuu
algul olid paberid vormistatud ja komisjonis kдidud.

Algasid 1940. aasta suve pццrdelised sьndmused. Sхjavдkke ei voetud ja
ta sхitis suveks Rььsmaale. Pidi ka aru pidama, mida edasi teha. Ootamatult
selgus, et Rььsmaal ei olda tema edasiхppimise vastu, tдdimees koguni
soovitas uuesti kooli minna -tal oli temaga sel teemal varem juttu olnud -
arvas, et kьll ta tuleb rahaga vдlja, ja lubas toetada. Kahte korda ta seda
цelda ei lasknud. Tallinnas kдies ta kohtas direktor O.J, Kiiselit, ta
tundis huvi, mida Harria teeb vхi kavatseb. Kui rддkis soovist
kommertsgьmnaasiumi astuda, otsustas asja samas tдnavanurgal: paneb nime
kirja.

1940. aasta sьgisel oli taas oma Sakala tдnava koolis, aga seekord
Tallinna Poeglaste Kommertsgьmnaasiumi ehk "Komme" хpilane. Endisi "Kauba"
poisse istus peale tema klassis veel kolm, ьlejддnud olid tulnud teistest
Tallinna progьnmaasiumidest ja reaalkoolidest. Elu lдks sel sьgisel vдga
sьndmusterikkaks ja kiireks. Uudiseid tuli jдrjest: esiteks muudeti kooli
nimetus - kommertsgьmnaasiumist sai kommertskool; teiseks lьhendati
хppeaega kolmelt aastalt kahele; kolnandaks, ja хpilaste ьllatuseks, hakati
maksma stipendiumi. Vahepeal oli rahakurssi muudetud ja Rььsmaalt suvise
tцц eest kaasa saadud saja krooniga polekski tal ilma stipendiumita midagi
peale hakata olnud. Хppeaja lьhendamine toi kaasa tunniplaani tunduva
paisumise, kuid "Kauba" poiste elu oli kergem, sest eriained olid tuttavad,
masinakirjatundidest vabastati, sai koguni tasulist masinakirjatццd.

Ьhel vahetunnil tхmbas kaubanduskooliaegne klassijuhataja E. Kana
Harri kitlinццbist kinni vхttes enda juurde ja ьtles, et tahab nхu anda.
Oli vддrt nхu: teha jхulust ьleminekueksamid teise klassi ja kool kevadel
lхpetada, lubas avaldust хppenхukogus toetada. Selleks tuli iseseisvalt дra
хppida l. klassi teise ja 2. klassi esimese poolaasta ьldained.

Nii lдkski. Aega oli kьll napilt, aga koos pinginaabriga tegid nad
eksamid дra ja uuest aastast kolisime teise klassi. Kevadel Harri lхpetas
kooli. Sel ajal ei osanud arvata, kui oluline dokument on kommertskooli
lхputunnistus — see vхrdub keskkooli lхputunnistusega, kaubanduskooli oma
aga mitte. Harri jaoks kхige olulisem seoses teise klassi ьleminekuga
selgus mдrtsis, kui lхppklassides loeti ette Eesti NSV Hariduse
Rahvakomissariaadi ringkiri, milles kutsuti noori toole rahvakooli
хpetajatena ja osa vхtma vastavatest kursustest. Teisiti цeldes; pakuti
хpetajaametit, seda, millest oli ta mхelnud juba algkoolist peale, aga
kaubondus- ja kommertskooliaastatega sellest aina kaugenenud. Viis ta
sedamaid avalduse direktori lauale. Kogu kooli peale oli see ainus. Vastus
tuli rutem, kui oodata vхis -Harri arvati rahvakooli хpetaja kandidaadiks,
saadeti ka tццjuhendid algkooli хppeprogrammide ja хpikute lдbitццtamiseks
ning kutse katsetele. Katsed toimusid juuni algul, kursused pidid algama
23. juunil. Oli ta ainus meeshing ja vististi ka kхige noorem ьle saja
хpetajakandidaadi hulgas. Katsed sooritatud ja kool lхpetatud, sхitis Harri
Kuusmaale, ise pisut kahetsedes, et juba enne jaanipдeva, mida kodukьlas
peeti alati armsa pidulikkusega, peab tagasi Tallinnas olema.

Algas Suur Isamaasхda. Kursused ei toimunud. Jдin Paadremaale, tuli
Saksa okupatsiooni aeg.

Paadremaa Algkooli juhatajal oli tema хpetajakutseks valmistumine
teada ja tema ettepanekul suunas Lддnemaa koolivalitsus Harri Martina
Algkooli tццle. Oli ta хpetajaks Martnas, Rхudes ja Lihulas, seejдrel
teenis kaks aastat tццpataljonis. Pдrast demobiliseerimist 1946, aasta
novembris tццtas jдlle хpetajana Lддnemaal, seekord Saulepis.

1947. aasta l. septembrist tuli Mдrjamaa Keskkooli. Mдrjamaale ta oleb
jддnudki. Tццtas ta Ants Lauteri nimelises Mдrjamaa Keskkoolis kolmkьmmend
ьks aastat, nendest kakskьmmend kuus хppealajuhatajana. Tцц kхrval lхpetas
1950. aastal Tallinna хpetajate Instituudi ja 1955. aastal Herzeni-nimelise
Pedagoogilise Instituudi Leningradis, omandades keskkooli bioloogia- ja
keemiaopetaja kutse.

1957. aastal Harri abiellus хpetaja Elsa Milliga. Nende peres on tьtar
Miina, kes хpib Tallinna Riiklikus Konservatooriumis muusikapedagoogikat.

Sхjajдrgset kooli iseloomustasid хpilaste ja хpetajate ьhiskondlik
aktiivsus ning vдsimatu tццrьgamine. Toimusid хpilaste kunstilise
isetegevuse olьmpiaadid. 1948. aasta kevadiseks ьlevaatuseks Harri kirjutas
nдidendi "Tдismehed", millega jхudsid "Estonia" lavale. Kriitika nimetas
nдidendit sisult trafaretseks, kuid elavalt kirjutatuks ja hдsti mдngituks,
nii et saal elas kaasa. Repertuaaripuudusest aetuna kirjutas nдidendeid
veelgi. Palju kaugemale oma kooli lavast need siiski ei jхudnud, olid
ьlesehituselt liiga lхdvad ja igavad.

Ьhel pдeval, mдletas ta seda hдsti, tuli kooli хpetajatetuppa tuttav,
muheda olekuga noormees, ьks nendest, kellega koos olid Sakala tдnavas oma
koolide "Poiste Hддlt" trьkkinud



Holger Pukk. Holger tццtas siis "Sдdeme" toimetuses. Siitpeale algas Harri
koostцц "Sдdeme", hiljem "Pioneeri" toimetusega, sest teine kooli- ja
klassivend "Kommest" - Manivald Kesamaa -oli seal ametis. Kirjutas ta
"Sдdemele", "Pioneerile" ja "Tдhekesele", kujunes tutvus ning koostцц
toimetuste tццtajate, kirjanike Holger Puki, Jaan Rummo, Heljo Mдnni, Heino
Vдli, Jaan Bannapi, Olivia Saare, Maimu Linnamдe ja teistega. Sai Harri
ohutust oma raamatute kokkupanemiseks.

Lapsepхlvekodu, хpitud eriala, tцц koolis, samuti Lддne-Eesti eluolu,
ranniku, laidude ja saarte loodus on mхjutanud tema kirjutamise ainevalda.

Tema raamatute esitrьkkide toimetaja "Eesti Raamatu" lastekirjanduse
toimetuses on olnud Helle Michelson. Peab Harri seda tццd autori jaoks
oluliseks, ja selles mхttes on tal onne olnud,

Koolitцц kхrvalt on raske leida aega kirjutamiseks. Tuli valida, kumma
juurde jддda. Otsustas kirjutamise kasuks - 1978. a. jдtis хpetajatцц ja
lahkusin koolist.


---------





---------
5

Обращаем Ваше внимание, что данная работа взята из открытых интернет источников, не раз публиковалась и, наверняка, не раз сдавалась. Она отлично может служить для подготовки собственной. Также предлагаем сделать заказ уникального реферата, курсового, диплома. Ссылки на сайте.


ЧТО в ДАННУЮ МИНУТУ БОЛЬШЕ ВСЕГО ПРОСМАТРИВАЮТ - Пара-тройка самых популярных рефератов
  • гегель реферат - Международная торговля Министерство внешних экономических связей и торговли Украины УКРАИНСКАЯ АКАДЕМИЯ ВНЕШНЕЙ ТОРГОВЛИ Контрольная работа по дисциплине «Коньюктура мировых рынков»...
  • офшорная компания - Введение Одной из важнейших тенденций в современном мире является повышение роли и влияния сферы услуг на рост национальной экономики. Это...
  • реферат на тему воспитание - Тоталитаризм сущность и особенности КУРСОВАЯ РАБОТА ТОТАЛИТАРИЗМ: СУЩНОСТЬ И ОСОБЕННОСТИ. ПЛАН РАБОТЫ: 1. Возникновение понятия “тоталитаризм 2. Основные признаки тоталитаризма...




Последние рефераты

Самые известные пословицы про
И шьет и порет, и лощит и плющит (языком).У языка зубы да губы два замка.Когда…
Расчет обрешетки листов сотово
Калькулятор обрешекти поликарбонатом Посмотреть на карте МосквыНайти проезд до Себелефф, производственно-торговая компанияnew DGWidgetLoader({"width":640,"height":600,"borderColor":"#a3a3a3","pos":{"lat":55.786799,"lon":37.39107600000001,"zoom":16},"opt":{"city":"moscow"},"org":[{"id":"4504127911044042"}]});Виджет карты использует…
Как выбрать «тот самый» учебни
Очень важен такой нюанс, как книга, на которую вы будете опираться во время обучения. И…
Как скачать реферат на сайте:

Последнее опубликованное :

Заказать реферат со скидкой 70%


Заказать книгу со скидкой 70%

Об этой записи

Жизнь и творчество Harri Jotilde;gisalu из каталога рефератов

Рефераты и сочинения на тему...

Статья опубликована 29.11.2010 17:55. Автор — Зав.Кафедры.

Предыдущая запись — Жизнь и творчество Оскара Уайльда

Следующая запись — Жизнь и творчество Оскара Уайльда

Читайте новинки на главной странице а также ищите в архивах, все что сможете найти - можно использовать для темы своего реферата.

И еще новости:
Школа Танца Хореография для детей от 4 до 18 лет - запись на сайте http://mfest.ru/